Rubriik: Katekismus

153. Kas usk üksi teeb juba õndsaks?
Usk üksi ei tee õndsaks; peab ka usu järele elama, s.t. käske pidama.
Õnnistegija ise ütles rikkale noormehele: „Tahad sa ellu astuda, siis pea käske." (Matt. 19,17) Ja püha Apostel Jaakobus kirjutab: „Nii kui ihu ilma vaimuta surnud on, nii on ka usk ilma teota surnud." (Jaak. 2,26)

154. Kuidas kõlab peakäsk, mis kõik teised eneses sisaldab?
Peakäsk kõlab: „Sina pead Issandat oma Jumalat armastama kõigest omast südamest ja kõiges oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest! See on kõige suurem ja esimene käsk. Teine aga on sellele võrdne: „Sina pead oma ligemest armastama, kui iseennast." (Mark. 12,31.32; Matt. 22,37-40).
Peakäsk käsib, et meie Jumalat üle kõige armastame ja oma ligimest kui iseennast.

155. Millal armastame Jumalat üle kõige?
Meie armastame Jumalat üle kõige kui me teda enam, kui kõike muud armastame ja valmis oleme ennem kõike kaotama, kui ennast temast lahutama raske patu läbi.

l56. Kas armastus Jumala vastu peab meid ergutama ainult raskest patust loobuda?
Armastus Jumala vastu peab meid ka ergutama kergeist pattudest, kui palju võimalik, kõrvale hoidma ja Jumala käske täiesti täitma.
„Kel minu käsud on ja neid peab, see on, kes mind armastab." (Joh. 14,21)

157. Miks peame Jumalat üle kõige armastama?
Meie peame Jumalat üle kõige armastama,
1. sest et ta meie armurikas Isa ja kõige suurem heategija on;
2. sest et ta lõpmata hea ja täiuslik on.
Jumal võib iga ühele meist ütelda: „Igavese armastusega olen ma sind armastanud, seepärast olen ma sind heldusega oma külge tõmmanud." (Jer. 31,3)

158. Millal armastame endid õigel viisil?
Meie armastame endid õigel viisil, kui meie kõige pealt oma hinge õnnistuse pärast mures oleme.
„Mis kasu on inimesel sest, kui ta terve maailma omale võidaks, aga oma hingele kahju teeks?" (Matt. 16,26)

159. Mis ütleb Püha Kiri ligemese armastamisest?
Ligemese armastamisest ütleb Püha Kiri: Kõik, mis teie tahate, et teised teile teeksid, seda peate teie neile tegema; ja kõik, mis teie ei taha, mis teised teile teevad, seda ei pea ka teie neile tegema! (Matt. 7,12; Tob. 4,16)

160. Kes on meie ligimene?
Meie ligimene on iga inimene, olgu ta sõber või vaenlane.
Seda õpetab Jeesus tähendamissõnas halastajast samaarlasest.

161. Miks peame kõiki inimesi armastama?
Meie peame kõiki inimesi armastama,
1.sest et kõik inimesed Jumala lapsed on;
2.sest et kõik Kristuse vere läbi lunastatud on;
3.sest et meie kõik taevas igaveses sõpruses üksteisega peame elama.
Jeesus on ise näite ligimese armastamisest andud ja ütelnud: „See on minu käsk; et teie teineteist armastaksite, nii kui mina teid armastanud olen." (Joh. 15,12)

162. Mis ütleb Jeesus vaenlase armastamisest?
Jeesus ütleb: „Armastage oma vihamehi, tehke head neile, kes teid vihkavad ja paluge nende eest, kes teid teotavad ja taga kiusavad, nii et teie oma Isa lapsed olete, kes taevas on, kes laseb oma päikese tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale." (Matt. 5,44. 45)
Jeesus on meile ka täiuslikuma näite vaenlase armastamisest andnud, kui ta oma ristilööjate eest palus: „Isa, anna neile andeks; sest nad ei tea, mis nad teevad." (Luuk. 23,34)

163. Mis ütleb Kristus neile, kes haavamist ei taha andeks anda?
Jeesus ütleb: „Kui teie ei anna andeks, siis ei anna ka taevane Isa teie patte andeks." (Matt. 11,26)
Kes haavajale andeks anda ei taha, ei või südamest Jumalat paluda: „Anna andeks meie võlad, nõnda kui meie andeks anname oma võlglastele." Kes kurja kurjaga tasuda tahab, kutsub selle palve läbi Jumala karistuse oma peale.

164. Missuguste iseäraliste armastustegude läbi peame puudust-kannatajaile appi tulema?
Meie peame puudust- ja hädakannatajaile appi tulema ihuliste ja vaimliste halastus-tegudega.
Seitse kehalist halastustegu on järgmised:
1.nälgijaid sööta,
2.januseid joota,
3.alastiolijaid katta,
4.võõrastele öömaja anda,
5.vange lunastada,
6.haigeid vaatamas käia,
7.surnuid matta.

Seitse vaimlist halastustegu on järgmised:
1.patuseid õigele teele juhatada,
2.teadmatuid õpetada,
3.kahtlejaile õiget nõu anda,
4.kurbi trööstida,
5.ülekohut kannatlikult kannatada,
6.neile, kes meid haavavad, heameelega andeks andma,
7.elavate ja surnute eest Jumalat paluda,
„Tõesti, mina ütlen teile, mis teie ühele minu vähematest vendadest teinud olete, seda olete mulle teinud." (Matt. 25,40)

165. Kus on peakäsk täielikumalt sisaldatud?
Peakäsk on täielikumalt sisaldatud kümnes Jumala käsus.
Need kümme käsku, mis Jumal Siinai mäel Iisraeli rahvale kuulutas ja kivist tahvlile kirjutas, on ta igale inimesele südamesse kirjutanud. Sellepärast on nad kõikidele inimestele maksvad. Püha Paulus ütleb: „Paganad näitavad, et käsuseadus on kirjutatud nende südamesse, sest et nende südametunnistuse hääl neile sellest tunnistust annab." (Room. 2,15)
Ja Kristus ütleb ise: „Mina ei ole tulnud käsku kaotama, vaid tõeks tegema." (Matt. 5,17)
Kolm esimest käsku näitavad meie kohustusi Jumala vastu, ja teised seitse käsku meie kohustusi ligimese ja meie enese vastu.

166. Mis käsib Jumal esimeses käsus?
Esimeses käsus käsib Jumal, et meie teda üksi oma Issandana ja Jumalana austame.
Siiski pole pühade austamine keelatud; sest, kes Jumalat austada tahab, peab ka tema pühakuid austama.

167. Kuidas peame Jumalat austama?
Meie peame
1. Jumala sisse uskuma, tema peale lootma ja teda üle kõige armastama;
2. teda paluma, tänama ja tema pühale tahtmisele anduma.

168. Kuidas võib usku äratada?
Oo minu Jumal ja Issand, usun kõik mis Sina ilmutanud oled ja püha katoliku Kiriku läbi uskuda esitad. Usun seda kindlasti ja kõikumata, sest et Sina tõde ise oled ning eksida ja valetada ei või. Selles usus tahan elada ja surra. Suurenda, oo Jumal, minu usku!

169. Kas on küllalt kui meie ainult südames usume?
Ei; meie peame ka oma usku sõnade ja tegudega tunnistama.
Et püha kohus on usku tunnistada, näeme me Kristuse sõnadest: „Kes mind inimeste ees tunnistab, seda tahan ka mina tunnistada oma Isa ees, kes taevas on. Aga kes mind inimeste ees salgab, teda tahan ka mina ära salata oma Isa ees, kes taevas on." (Matt. 10,32.33)

170. Kes patustab usu vastu?
Usu vastu patustab,
1.kes selle vastu ükskõikne on;
2.kes usukahtluses süüdi on, või vabatahtlikult usukahtlusest kinni peab;
3.kes usku salgab või sellest ära langeb.

171. Kuidas võib lootust äratada?
Oo minu Jumal ja Issand, mina loodan Sinult oma pattude andeksandmist, Sinu armu ja igavest õndsust. Mina loodan seda kõige usaldusega, sest et Sina, kõigevägevam, halastaja ja ustav Jumal, seda Jeesuse Kristuse teenuste pärast lubanud oled. Selles lootuses tahan ma elada ja surra. Kinnita, minu lootust, oo Jumal!

172. Mis peame meie Jumalalt lootma?
Meie peame pattude andeksandmist, jumalikku armu ja igavest õndsust lootma.

173. Kuidas peame meie seda lootma?
Meie peame seda kõige usaldusega lootma.

174. Mispärast võime me kõige usaldusega loota?
Meie võime kõige usaldusega loota,
1. sest et kõigevägevam, halastaja ja ustav Jumal, seda meile lubanud on,
2. sest et Jeesus Kristus seda meile teeninud on.
Röövel avas enesele veel surres oma lootuse läbi paradiisi.

175. Kes patustab lootuse vastu?
Lootuse vastu patustab,
1.kes kergemeelselt loodab ja kartmatult patustab sellepärast, et Jumal halastaja on; (Noa kaasaegsed);
2.kes mitte kindlasti ei looda; (Mooses ja Aaron);
3.kes enam sugugi ei looda. (Kain ja Juudas.)

176. Kuidas võib armastust äratada?
Oo minu Jumal ja Issand, mina armastan Sind kõigest südamest ja üle kõige. Armastan Sind, sest et Sa minu armurikkam Isa ja kõige suurem heategija oled; iseäranis armastan Sind, et Sa lõpmata hea ja täiuslik oled. Sinu pärast armastan ka oma ligimest, sõpra ja vaenlast. Selles armastuses tahan ma elada ja surra. Sütita, oo Jumal, minus armastust!

177. Millega patustatakse Jumala armastuse vastu?
Jumala armastuse vastu patustatakse iga patuga, eriti aga Jumala vihkamise ja põlgusega.

178. Mis tähendab Jumalat kummardada?
See tähendab teda tunnistada meie kõige kõrgemaks Issandaks.
Sest et Jumal üksi meie Looja ja kõige kõrgem Issand on, sellepärast tohime ka ainult Jumalat üksinda kummardada. Üht olevust kummardada oleks ebajumala-teenimine.

179. Millal näitame Jumalale oma kummardamist ka väliselt?
Meie näitame Jumalale oma kummardamist ka väliselt, kui me suuga palume, avalikest jumalateenistusist osa võtame, põlvitame, käed kokku paneme jne.

180. Kes patustab Jumalale võlgneva, kummardamise vastu?
1.Kes palve või jumalateenistuse hooletusse jätab;
2.kes palvel või jumalateenistusel end aupaklikult üleval ei pea;
3.kes Jumalale pühitsetud asju, isikuid või kohti teotab, kes püha Sakramenti ebavääriliselt vastu võtab;
4.kes ebausklik on.

181. Kes on ebausklik?
Ebausklik on see, kes teatud asjadel saladusliku jõu ütleb olevat, mida nad Jumalalt saanud pole.

182. Kes patustab Jumala tahtmisele andumise vastu?
Andumise vastu Jumala tahtmisele patustab, kes Jumala korralduste üle nuriseb, näit. vaesuse, haiguse, halva ilma jne, üle.

Kasutamine. Ärata sagedasti usu, lootuse ja armastuse vooruseid, ja ära jäta iialgi hooletusesse oma hommiku-, õhtu- ja söögipalveid! Kirikus pea ennast aupaklikult üleval ja ole vaga palvega jumalateenistuse juures. Ära unusta Jumalat tema heategude eest tänada; sest tänamatus on inetu viga ja teeb sind heategudele kõlbmatuks. „Tänamatute lootus sulab kui talvine jää." (Tark. 16,29) Lõpuks pead sa kõik vastu võtma, mis Jumal sulle saadab, ka kannatusi; ta saadab seda sinu paremuseks.

183. Mis õpetab katoliku Kirik Pühakute austamisest?
Katoliku Kirik õpetab, et on hea ja kasulik Pühakuid austada.

184. Kuidas austame pühakuid?
Meie austame Pühakuid,
1.nende poole palvega pöördudes ja nende pühi pühitsedes,
2.nende pilte ja reliikviaid aus hoides,
3.nende eeskuju järgides.

185. Kas meie kummardame Pühakuid?
Ei; meie ei kummarda neid mitte, vaid austame neid kui Jumala ustavaid teenreid ja sõpru ja hüüame nende poole eestpalveks Jumala juures.

186. Miks austame üliõnnist Neitsi Maarjat?
Meie austame üliõnnist Neitsi Maarjat,
1.sest et ta Jumala ema ja ka meie ema on;
2.sest et ta kõik inglid ja Pühakud armu ja pühaduse poolest ületab;
3.sest et ta oma eestpalvega Jumala juures kõige rohkem võib korda saata.
Ta ise ütles: „Vaata, sest ajast peale kiidavad mind õndsaks kõik rahvasood; sest suuri asju on mulle teinud, kes vägev on." (Luuk. 1,48.49)
Kirik nimetab Maarjat „haigete tervis", „patuste pelgupaik", „kurbade trööstija", „kristlaste aitaja".

187. Miks peame aus Kristuse ja Pühakute pilte?
Meie peame Kristuse ja Pühakute pilte aus;
1. sest et selle läbi Kristus ja Pühad ise austatud saavad;
2. sest et pildid Kristuse ja Pühakute armastusele ja järgnemisele äratavad.
Jumal on ise mõningaid Kristuse ja Pühakute pilte imede läbi ülistanud ja näitab neile, kes neid austavad, iseäralikku armu. Niisuguseid pilte nimetatakse sellepärast armupiltideks.

188. Miks austame Pühakute reliikviaid?
Meie austame Pühakute reliikviaid,
1.sest et nad väärtuslikud mälestused Pühakutest on;
2.sest et Jumal ise reliikviaid austab ja neid juba tihti imede läbi ülistanud on.
„Inimesed, kes üht meest matsid, nägid röövleid tulemas ja viskasid surnukeha Eliseuse hauda. Kui ta Eliseuse luid puudutas, sai mees elavaks ja ta tõusis oma jalule." (4. Kun. 13,21) „Püha Pauluse higirätikuid ja vöösid pandi haigete peale ja haigused ise enesest kadusid ja kurjad vaimud läksid välja." (Ap. 19,12)

Kasutamine. Austa vagalt armsaid Pühakuid, üliõnnist Neitsi Maarjat, püha Joosepit ja oma nimepatrooni! Loe Pühakute elulugusid ja järgne truult nende eeskujule!

189. Miks peame ka Jumala nime aus pidama?
Meie peame ka Jumala nime aus pidama, et Jumala nime teotamisega teotatakse Jumalat ennast.

190. Mille läbi saab Jumala nimi teotatud?
Jumala nimi saab teotatud,
1. needmise läbi;
2. pilkamise läbi;
3. patuse vande läbi;
4. tõotuste murdmise läbi.
Isegi see on patt, kui Jumala nime kergemeelselt tarvitatakse; sest „püha on tema nimi".

191. Mis tähendab needma?
Needma tähendab enesele või teistele Jumala poolt kurja soovida.

192. Mis tähendab Jumalat pilkama?
Jumalat pilkama tähendab, Jumalast või tema Pühadest teotavalt kõnelda või mõtelda.
Jumala laimamiseks olid kõned, millega juudid Jeesust ristil pilkasid.
Vanas seaduses said Jumala laimajad surmaga karistatud. „Kes Jumala nime laimab, peab surema, teda peab kividega surnuks löödama." (3. Moos. 24,16)

193. Mis tähendab vannet andma?
See tähendab, Jumalat, kõikteadjat, tunnistajaks hüüdma, et tõtt kõneldakse või lubadust pidada tahetakse.

194. Millal on vandumine patune?
Vandumine on patune,
1. kui valet või kahtluses vannutakse;
2. kui tarviduseta vannutakse;
3. kui vannutakse halba teha või head tegemata jätta.
Kui on midagi vandega lubatud, siis on see püha kohus, vannet pidada. Kui on aga vannutud, midagi halba teha, siis ei tohi vannet pidada. (Heroodes.)

195. Mis on öelda valevandest?
Valevanne on üks kõige suurematest kuritegudes; sest
1. valevanduja hüüab Jumalat, kõikteadjat, vale tunnistajaks, nagu tahaks ta teda pilgata;
2. ta ütleb ennast just kui Jumalast lahti ja tõmbab tema needmise enese peale.
Valevanne hävitab ka truudust ja usku inimeste seas ja sünnitab ligimesele sagedasti suurt kahju.

196. Mis tähendab midagi tõotada?
Midagi tõotada tähendab Jumalale head tegu lubada ja selleks nii kohustada, et mittetäitmine patt oleks.
„Kui sa oled midagi Jumalale lubanud, siis ära jäta selle täitmist hooletusse. Palju parem on mitte lubada, kui lubada ja lubadust mitte täita." (Jutl. 5,3.5) Sellepärast peab vannet rahuliku
järelmõtlemisega tegema ja mitte kergelt ilma pihiisa nõuta. Ka siis pööra pihiisa poole, kui sa üht vannet hästi täita ei saa.

Kasutamine. Tarvita Jumala püha nime aukartusega ja ära võta teda kergemeelselt suhu; sest „Jumal ei jäta seda mitte nuhtlemata, kes tema nime kurjasti pruugib." (2.Mos. 20,7)

197. Mis käsib Jumal kolmandas käsus?
Kolmandas käsus käsib Jumal, et meie sulase töödest peame hoiduma ja vagasid tegusid tegema.
„Sabat" nimetatakse „puhkepäev". Vanas seaduses pühitseti laupäeva või seitsmendat nädalapäeva puhkepäevana, sest et Jumal kuue päevaga maailma lõi ja seitsmendal päeval puhkas. Uues seaduses pühitseme pühapäeva või esimest nädalapäeva, sest et Kristas pühapäeval surnuist üles tõusnud on ja ka pühapäeval Püha Vaimu saatnud on.

198. Missugused on sulase tööd?
Sulase tööd on harilikult niisugused tööd, mis teenijad, päevilised ja käsitöölised teevad.

199. Kas ainult need patustavad, kes ise sulase tööd teevad?
Patustavad ka need, kes pühapäeval tarviduseta oma alamaile sulase tööd peale panevad.
Kui Jumal kolmanda käsu kuulutas, lisas ta juurde: „Kuus päeva pead sa töötama ja oma talitusi toimetama; seitsmes on aga Issanda puhkepäev. Sel päeval ei tohi sa mingit tööd teha, sina ise ja sinu
sulane ja tüdruk, et ka sinu sulane ja tüdruk puhkaksid nagu sa ise." (5. Moos. 5,13.14)

200. Kas pühapäeva roojastatakse ainult sulase töödega?
Pühapäeva roojastatakse ka ülemäärase joomise, kergemeelsete mängudega ja patuste lõbudega.
Kristlast, kes pühapäeva roojastab, ei ole ime kui Jumal teda juba siin maa peal, raskelt karistab. Vanas seaduses käskis ta, meest, kes puhkepäeval puid kogunud oli, kividega surnuks lüüa. (4 Moos. 15,32) Ja seda karistust määras ta kõigile pühapäeva rikkujaile. (2. Moos. 31,14)

201. Missuguseid vagaduse tegusid peame pühapäeval tegema?
Pühapäeval peame
1.pühast Missast ja võimalikult pealelõunasest jumalateenistusest vagalt osa võtma;
2.Jumala sõna kuulama ja pühi Sakramente võtma;
3.vagasid raamatuid lugema ja ligimese armastuse tegusid tegema.
Kristus ütleb: „Kes Jumalast on, see kuuleb Jumala sõna; seepärast ei kuule teie mitte, et teie Jumalast ei ole." (Joh. 8,47)

Kasutamine. Pühitse Issanda päeva alati õiglaselt ja hoia teda roojastamast, et sellega Jumala karistus sinu peale ei tuleks. Mäleta aga, et mitte ainult pühapäeva hommik, ka pühapäeva pealelõuna Issanda päevale kuulub! Ära tee mitte nii, nagu mõni, kes hommikul Jumalat ja pealelõunal või õhtul kuradit teenib! Ära mine mingisse teenistusse, milles sa pühapäeva õiglaselt pühitseda ei saa.

202. Mis käsib Jumal neljandas käsus?
Neljandas käsus käsib Jumal, et lapsed oma vanemaile aukartust, armastust ja sõnakuulmist üles näitaksid.
Kõige ilusama näite andis Jeesus Naatsaretis oma isa majas.

203. Miks peavad lapsed oma vanemaile aukartust, armastust ja sõnakuulmist näitama?
Lapsed peavad seda tegema,
1.et vanemad laste juures Jumala aset täidavad;
2.et nad Jumala järele nende kõige suuremad heategijad on;
3.et nad lapsi Jumala ja igavese elu jaoks peavad kasvatama.

204. Millal patustavad lapsed vanemate vastu?
Lapsed patustavad vanemate vastu,
1.kui nad vanemate vastu toored ja tigedad on;
2.kui nad neile kurja soovivad või isegi teevad;
3.kui nad nende sõna halvasti kuulavad või üldse seda ei tee.
„Kes isa või ema lööb, peab surema. Kes isa või ema neab, peab surema." (2. Moos. 21,15.17)
„Minu laps, võta oma isa oma juure, kui tema vanaks saab, ja ära kurvasta teda mitte, nii kaua kui ta elab." (Siir. 3,14) „Pea oma ema aus kõik tema elu päevad." (Tob. 4,3)

205. Mis lubab Jumal headele lastele?
Headele lastele lubab Jumal selles elus oma kaitset ja õnnistust, teises elus igavest õndsust.
Selle õnnistuse osaliseks said Sem ja Japhet, sest et nad oma isa austasid.

206. Mis ootab kurje lapsi?
Kurje lapsi ootab selles elus Jumala karistus ja häbi inimeste ees, teises elus igavene needmine.
Püha Kiri ütleb: „Neetud olgu, kes oma isa ja ema ei austa; ja terve rahvas peab ütlema: Aamen (Ja, nii olgu see)." (5. Moos. 27,16)
Absalom, ülempreestri Heli pojad ja palju teisi on selle needmise omale saanud.

207. Kellele võlgneme peale vanemate veel aukartust ja sõnakuulmist?
Peale vanemate võlgneme ka teistele ülemustele aukartust ja sõnakuulmist. Näit. kasuvanematele, õpetajatele, meistritele, perevanematele, nagu ka vaimulikule ja ilmalikule ülemusele.

208. Mispärast võlgneme vaimulikule ja ilmalikule ülemusele aukartust ja sõnakuulmist?
Sellepärast, et nad Jumalat asendavad, vaimulik ülemus vaimulikes ja ilmalik ilmalikes asjus.

209. Millega patustatakse vaimuliku ja ilmaliku ülemuse vastu?
Vaimuliku ja ilmaliku ülemuse vastu patustatakse,
1. häbemata laituse ja laimu läbi;
2. vastupanu ja mässu läbi.
Püha Kiri ütleb: „Karda Issandat kõigest hingest ja austa oma preestreid." (Siir. 7,31) „Igaüks alistagu ülemuse meelevallale; sest ei ole teist võimu, kui mis Jumalast on, ja see mis püsib, on Jumalast seatud." (Room. 13,1)

210. Mis juhtumisel ei tohi vanemate ja teiste ülemate sõna kuulda?
Sel juhtumisel ei tohi nende sõna kuulda, kui nad midagi käsivad, mis Jumal keelanud on:„sest Jumalat peab enam kuulma kui inimest." (Ap. 5,29)

211. Sisaldab neljas käsk ainult laste ja alamate kohustusi?
Neljas käsk sisaldab ka vanemate ja ülemate kohustusi.
Ülemus täidab Jumala aset: sellepärast on tal püha kohustus, sel viisil, nagu Jumal seda tahab, oma alamate hea käekäigu eest muretseda.

212. Missugune kohustus on noorsool vanade inimeste vastu?
Noorsugu peab vanu inimesi austama.
„Halli pea ees pead sa üles tõusma ja tema isikut austama!" (3. Moos. 19,32)
Nelikümmend kaks poissi, kes prohvet Eliseust pilkasid, said karistuseks kahe karu poolt lõhki kistud.

Kasutamine. Austa oma vanemaid, hingekarjast, õpetajaid ja kõiki oma ülemaid. Ole nende vastu sõnakuulelik. Nemad on just nagu suu, mille läbi Jumal sind käsib.

213. Mis keelab Jumal viiendas käsus?
Viiendas käsus keelab Jumal kõiki patte ligimese elu ja enese elu vastu.
Jumal, kes elu andnud on, on ka ainult üksi elu valitseja; sellepärast ei tohi keegi ühe inimese elule kahju teha või isegi hävitada.

214. Kes patustab ligimese elu vastu?
Ligimese elu vastu patustab,
1. kes teda ebaõiglasel kombel tapab, haavab või peksab;
2. kes temal meelehaiget tegemise või kareda ümberkäimisega elu kibedaks teeb või lühendab.
Nõuks võetud tapmine on taeva poole kisendav patt. Jumal karistab neid enamasti juba selles elus. „Kes inimese verd valab, selle verd peab ka valatud saama; sest inimene on Jumala eeskuju järele loodud." 1. Moos. 9,6)
Jumal keelab ka loomi lõbu pärast piinata.

215. Kas võib ligimesele ainult ihulikult kahju teha?
Ligimesele võib ka hinge poolest kahju teha, iseäranis pahanduse põhjustamisega.

216. Millal antakse pahanduseks põhjust?
Pahanduseks antakse põhjust, kui teisi meelega patule ahvatletakse või muidu teise patus süüdi ollakse.
Kergesti võib teise patus süüdi olla, kui kõlbmatuid kõnesid räägitakse, halba eeskuju antakse, halbu raamatuid laenatakse, kõlbmatuid pilte näidatakse, häbistavalt riietutakse või teist kaasa võetakse niisugusesse kohta, kus kurja juhtub.

217. Mis ütleb Jeesus pahanduse põhjustaja kohta?
Jeesus ütleb pahanduse põhjustaja kohta: „Häda inimesele, kelle läbi pahandus tuleb!" - „Kes ühte neist pisukestest, kes minu sisse usuvad, pahandab, sellele oleks parem, et temale veskikivi kaela riputatakse ja tema mere sügavusesse uputatakse." (Matt. 18,7.6)

218. Mis peab see tegema, kes ligimesele ihu või hinge poolest kahju on teinud?
Kes ligimesele ihu või hinge poolest kahju on teinud, peab kahju, niipalju kui võimalik, heaks tegema.

219. Kas viies käsk keelab ainult kurja teha?
Viies käsk keelab ka kõike, mis kurjale teole võib viia, nagu viha, vihkamine, kadedus, tüli ja sõimusõnad.
Püha Evangelist Johannes ütleb: „Igaüks, kes oma venda vihkab, on inimese mõrtsukas." (1. Joh. 3,15) Kui kergesti vihkamine ja kadedus mõrtsukatöö mõtteile viivad, näeme Esaust ja egiptuse Joosepi vendadest.

220. Kes patustab enese elu vastu?
Enese elu vastu patustab,
1.kes enesel elu võtab või kergemeelselt hädaohtu paneb;
2.kes ilma tarviduseta oma elule kahju teeb, nimelt parajusetuse ja äkilise viha läbi.
Enesetapja patustab 1. Jumala vastu, kes üksi inimese elu valitseja on; 2. oma enese hinge vastu, mille ta ilma halastuseta põrgu heidab; 3. oma perekonna vastu, kellele ta suurt leina ja häbi valmistab. - Ta ei tohi kiriklikult maetud saada.
Mõned, kes enesetapmise korda saadavad, ei ole täie mõistuse juures. Nende üle peab kergemalt otsustatama.

Kasutamine. Ole kasin! Ole rahuline! Põgene eksitaja eest! Esiteks ära saa ise hingede eksitajaks ja mõrtsukaks, mis Jeesus oma verega ostnud on! Püüa palju enam läbi sõna ja eeskuju teiste meeli ülendada ja nii hingede päästmist aidata.

221. Mis keelab Jumal kuuendas ja üheksandas käsus?
Kuuendas ja üheksandas käsus keelab Jumal
1.kõiki patte kasinuse vastu,
2.ka kõike, mis niisuguste pattude juure viib.
Kasinuse voorust saab ka pühaks puhtuseks nimetatud. Ta on kõige ilusam hinge ehe ja teeb inimesed inglitele sarnasteks. Puhtad hinged on iseäranis õnnistegijale ja tema emale armsad. Püha Kiri ütleb nendest: „Kui ilus on kasin sugu vooruse paistel; sest surematu on tema mälestus ja Jumala ja inimeste juures peetakse teda au sees!" (Tark. 4,1)
Kasinuse eeskujud on p. Joosep, p, Aloysius, p. Agnes.

222. Millal patustatakse kasinuse vastu?
Kasinuse vastu patustatakse, kui roppudes asjades vabatahtlikult headmeelt leitakse.
Patud kasinuse vastu on:
1.vabatahtlikud ebapuhtad mõtted ja himud;
2.ebapuhtad kõned, naljad ja laulud;
3.ebapuhaste asjade heameelega kuulamine ja lugemine;
4.ebapuhtad pilgud ja teod.

223. Mis viib ebakasinusele?
Ebakasinusele viivad
1.himulised pilgud,
2.halb seltskond ja halbade raamatute lugemine,
3.ebakarsked riided, kõlbmatud mängud ja tantsud,
4.joomine ja laiskus.

224. Miks peab ebakasinusest iseäranis hoiduma?
Ebakasinusest peab iseäranis hoiduma, et see patt nii häbistav on ja et tal nii halvad tagajärjed on.
Ebakasinus on sellepärast nii häbistav, et ta inimese, kes Jumala näo järel loodud ja armu läbi Pühavaimu tempel on, ihu ja hinge poolest teotab.

225. Missugused on ebakasinuse tagajärjed?
Ebakasinuse tagajärjed on need:
1.ebakarskus hävitab süütuse ja hukutab inimese ihu ja hinge poolest;
2.tema meelitab inimese paljudele teistele pattudele ja ebavoorustele;
3.ta kukutab tema viletsusesse ja häbisse ja viimaks igavesse hukatusse.
„Kas teie ei tea, et teie Jumala tempel olete ja Jumala Vaim teie sees elab? Kui keegi Jumala templit roojastab, selle saadab Jumal hukka; sest Jumala tempel on püha ja teie olete niisama pühad." (1. Kor. 3,16.17) „Liiderlike osa on järves, mis tulest ja väävlist põleb." (Ilm. 21,8)

226. Missuguseid abinõusid peame kasutama, et kasinust hoida?
Et kasinust alal hoida, peame
1.kõigist hädaohtlikest juhuseist kõrvale hoidma ja nimelt silmi hästi hoidma;
2.ennast igal hommikul ja õhtul üliõndsa Neitsi Maarja hooleks andma;
3.armulaual tihti käima;
4.kiusatuses palavalt paluma ja siis tõsiselt töötama.
„Mõtle alati, et Jumal sind näeb ja et sa iga silmapilk surra võid."

227. Mis keelab Jumal seitsmendas käsus?
Seitsmendas käsus keelab Jumal ülekohut teha ligimesele tema omanduses.
Iga maine vara on Jumala omandus. Sellepärast tohib see teda tarvitada, see kellele Jumal selleks õiguse annab, s.t. kes õiglaselt selle omandanud on. Aga ka see peab teda nii tarvitama, kuidas Jumal tahab.

228. Millega tehakse ligimesele ülekohut tema omanduses?
Ligimesele tehakse ülekohut tema omanduses, kui võõrast vara lubamata viisil omandatakse või sellele oma süü läbi kahju tehakse.
Võõrast vara omandatakse lubamatul viisil:
1.varguse läbi, kui võõras asi salaja ära võetakse;
2.röövimise läbi, kui võõras asi vägivallaga ära võetakse;
3.pettuse läbi, kui ligimest kauplemises ja läbikäimises petetakse, näit. võltsi kaalu, võltsi mõõdu või võltsi rahaga, halva tööga või halva kaubaga;
4.liigkasuvõtmisega, kui laenatud raha vastu liig suuri protsente nõutakse või muidu ligimese häda oma kasuks kurjasti tarvitatakse.
Vargaga üheväärseks pidada tuleb seda, kes leitud asja enesele peab, ehk ta küll teab, kellele see kuulub või kergesti seda teada võiks saada; kes oma võlgasid ära ei maksa, ehk ta seda küll hea tahtega võiks.

229. Kas ainult see patustab, kes ise ligimesele ülekohut teeb tema omanduses?
Patustab ka see,
1.kes teisele nõu annab või aitab ligimesele ülekohut teha;
2.kes ülekohut ei takista juhtumisel kui ta selleks kohustatud on.

230. Mis peab tegema kui ülekohtust vara omatakse või ligimesele oma süü läbi kahju on tehtud?
Peab ülekohtuse vara tagasi andma ja kahju, nii hästi kui võib, tasuma, muidu ei saa andeksandi Jumalalt.
Kui sa ei tea, kuidas seda teha, siis küsi pihiisalt nõu.

231. Kuidas peame oma vara eest hoolitsema?
Meie ei tohi oma varandust kergemeelselt pillata, vaid peame seda kokkuhoidmisega ja ausa tööga hoidma, seda ka suurendada katsuma, kui kaugelt see nõutav on.

232. Mis keelab Jumal kümnendas käsus?
Kümnendas käsus keelab Jumal himu võõrast vara ülekohtusel viisil omale tahta.
„Ahnus on kõige kurja juur." (1. Tim. 6,10)
Vaene peab rahul sellega olema, mis tal on ja mis ta õiglaselt omandada võib. Ta võib rõõmustada, et ta Õnnistegijale sarnane on, kes ka vaene oli. Kui vaene virk ja kokkuhoidlik on, siis aitab teda Jumal, et ta ausalt läbi tuleb.
Rikkad peavad vaeseid toetama. Seda nõuab Jumal neilt, muidu peavad nad jumaliku kohtuniku suust kord kuulma: „Mina olin näljane ja teie pole mind söötnud; ma olin janus ja teie pole mind jootnud jne." (Matt. 25,42)

Kasutamine. Anna iga ühele tema omandus ja ära himusta kõige vähematki ka oma vanemailt. Pane need sõnad oma südamesse: „Väiksemaga alatakse ja suurega lõpetatakse." „Ülekohtuselt saadud varandus ei kesta kaua." (Sõn. 16,8) Hoia ennast maiustamise ja raha peale mängimise eest; sest see kõik juhib vargusele.

233. Mis keelab Jumal kaheksandas käsus?
Kaheksandas käsus keelab Jumal valetunnistuse kohtu ees, nagu ka kõik teised patud tõe ja ligimese au vastu.
Jumal on tõde ise. Kes tõtt armastab, sarnaneb Jumalale, kes aga valetab, sarnaneb kuradile, vale isale.

234. Millal valetatakse?
Valetatakse kui meelega ebatõtt öeldakse.
Vahet tehakse naljaheitmise vales, hädavales, teenistusevales ja häbivales. Ei tohi iialgi valetada, ka mitte naljaheitmises ja hädas. „Hirmsaim häbiplekk on inimesel vale." (Siir. 20,26)

235. Kes patustab ligemese au vastu?
Ligimese au vastu patustab,
1.kes põhjuseta ligimesest kurja mõtleb (vale kahtlus, kuritahtlik otsustamine);
2.kes ligimese peidetud vead tarviduseta avaldab;
3.kes ligimesest vigu välja mõtleb või tema tõelisi vigu suurendab (laim).
Püha Kiri ütleb: „Ärge mõistke kohut, et teie üle kohut ei mõistetaks" (Matt. 7,1) -- „Hea nimi on parem kui suur rikkus." (Sõn. 22,1) Kes salaja keelt peksab, ei tee mitte vähem kui üks madu, kes vaikselt nõelab." (Jutl. 10,11)
Auriisumise sugulane on tagarääkimine, mis seisneb selles, et kellelegi kurja edasi räägitakse, mis teine selle üle ütelnud on. Tagarääkimine on ära neetud, sest ta purustab nende elu, kes rahus elanud on.

236. Mis peab see tegema, kes ligimest laimanud on?
Kes ligimest laimanud on, peab kõik laimu tagasi võtma ja tehtud kahju tasuma.
Kui on ligimese peidetud vigu ilma tarviduseta avaldatud, siis peab teda nii palju kui võimalik vabandama, või teisel lubatud viisil tema au asendama.

Kasutamine. Ära räägi iialgi halba oma ligimesest, ka ära kuula niisuguseid kõnesid vabatahtlikult pealt! „Ümbritse oma kõrvad okastega ja ära kuule jumalakartmatut keelt." (Siir. 28,28) Ole ise ettevaatlik kõnedes! „Palju jutte ei lähe ilma patuta ära." (Sõn. 10,19) Väike keel otsustab kergesti suurt kahju, nii suurt, et ühegi inimese jõud seda parandada ei jõua.